Mien vraw gezeen
Ich heb e kejgood vrawke det es hieël zieëker waor
Mer és 't vastelaovundj dan maaktj di-j mich wat klaor
De sênte in eur flieske dao sjawtj ze dan met roond
En ich staon slûm te kieke met 'nen druuëge moond
Refrein:
Zegk hejjae mien vraw gezeen
ich weit neet woeë ze és
Want ich heb gein bonne mieër
en gein schräöm mieër oppe tes
lch wiI mich efkes wat bestélle
mer bin ze noow aI ore kwiêt
Hêlptj mich 's mej mét zeuke
kiektj 's mej woeë di-j medâlie stieët
En és di-j vraw van mich gevônge
haodj ze vast vuuërdet ze mich weer gieët
Ze jaktj d'n hieëlen aovundj en kwektj met allemân
Begintj ouch haard te zînge want mentj det zeuj det kân
Ze blieftj aan 't aoj-ore, hieët altiêd hieël gooj zin
Mer hieët neet inne smieze det ich d'r ouch nog bin
Det és mich toch 'n zieëta, di-j zitj dao echt neet mej
Ze geuftj d'r mich soms eine mer drînktj d'r zellef drej
Vae loupe laat op hoês aan zeuj waggeltj oppe bein
Waat bin ich 'nen ieëzel want ich droonk d'r haost gein