= Ich dank de oojevaar =
( det ich 'nne windjbuujel bön )

Ruiver, doe bös oët de jas gegreujt, as ich det good bekiëk.
Ruiver, doe bös nag neet oët gebleujt, ich veul mich hiej zoë riëk.
Want wat ich idder jaor ervaar, as ich jäörig bôn,
den dank ich de oojevaar, det ich 'nne windjbuujel bôn.

Vreuger waas alles nag landj, dao waas nag gén verkiër,
diej sjoëne waegskes van zandj, det is allang neet miër.
Doe greujsde met de jaore, diene "kop" mer auch de "sjtert",
dit is van dich gewaore, 'n dörpke met 'n hert.

Weurd d'r weer get ômgeploog, den duit det éfkes piën,
mer as ich 't toch zégke moog, 't zal vuêl baeter zien.
Mer auch diej aaje dinge, det waas de meujte waerd,
veur blieve dich bezinge, sjoën plaetske op dees aerd.